Gümnaasiumi näidistund

 

Ortograafia

Tõmba sulgudes olevatest sõnadest joon alla sellele, mille kasutamine antud lauses on õige

1. Uue raamatu (esitusele/esitlusele) oli saabunud palju huvilisi.
2. Vastus küsimusele on: (ja/jaa).
3. Praktika kõigus õpiti masinat oskuslikult (käsitama/käsitlema/käsitsema).
4. Ankeedis oli küsitud, milline on mu (alaline/alatine) elukoht.
5. Sotsiaaltöötajad üritavad töötusest tulenevaid probleeme (ennetada/ennistada).
6. Kohtualune oli pettuse teel (omandanud/omastanud) suure rahasumma.
7. Kaebealune (tunnistas/tunnustas) oma süüd.
8. Oled sa (vahel/vahest) selle peale mõelnud?
9. Personalijuht hoiatas, et müügijuhi töös tuleb tihti ette (lähetusi/läkitusi).
10. Suur hulk töölisi oli tulnud palga (järel/järele/järgi).
11. (Enamik/Enamus) lapsi armastab kulli mängida.
12. (Enne/Ennem) surm kui niisugune elu.
13. Laevareisi (kestus/kestvus) pidi sõiduplaani kohaselt olema 4 tundi.
14. (Ametijuhendis/Ametijuhises) olid kirjas nii tööülesanded kui vastutusala.
15. (Reisimärkmed/Reisimärkused) avaldati hiljem raamatuna.

Paranda sõnastust

1. Googeldades nägin, et sisse on viidud muudatus, mille järgi minimaalseim punktisumma, mida sisseastumiseks tarvis läheb, on 50.
2. Kas me saame PR-kampaania briifi arutada onlainis?
3. Kui täiendavalt üle küsisin, siis sain teada, et antud töökohal eelnevat kogemust ei nõuta.
4. Palun antud arve koheselt tasuda!
5. Jooksvaid küsimusi arutatakse reeglina koosoleku lõpus.
6. Helista ASAP, mu DIY arvuti jooksis kokku, kui püüdsin avada seda attachi, mis su kirjaga kaasas oli.
7. Minu kindel veendumus on, et peame enne kohale saabumist antud kriisi tekkepõhjus¬te osas üksmeelele jõudma.
8. Imagekampaanias rõhutati, et selle ministri näol on tegemist igakülgselt haritud inimesega.
9. Laiatarbekaupade müük on kokku koondatud kaubanduskeskustesse, kus inimesed saavad lisaks ostmisele ka igakülgselt aega veeta.
10. Sinu e-mail on kontaktides kirjas, aga palun saada mulle täiendavalt veel juhiseid, millist know-how’d selles projektis osalejatelt eeldatakse.
11. Kas ta tahab öelda, et 3000 euri selle eest, et need kaks muudatust koheselt detailplaneeringusse sisse viiakse, on tarvis üle anda sularahas?
12. Nüüd oleme igakülgselt varustatud, nii et kindlasti peame lähima asustatud punktini vastu.
13. Selle kaabaka vastu, kes nimetab ennast Saša aka Ristiisaks, peame kõik jõud kokku koondama.
14. Antud olukorras on tõesti raske täiendavalt veel 5000 vabatahtlikku leida.
15. Kirjas on, et 175 EURi ja reeglina me hinnaalandust ei tee.

Lugemine

Ümberristitud linna teejuht

Soome vaksali ees, ühe ees nendest viiest vaksalist, mille kaudu reisija sellesse linna saabuda või siit lahkuda võib, otse Neeva kaldal seisab monument mehele, kelle nime see linn praegu [1979] kannab. Tegelikult on iga Leningradi jaama juures selle mehe monument, kas elu­suuru­ses kuju hoone ees või massiivne büst hoone sees. Kuid Soome vaksali ees seisev monu­ment on ainulaadne. Ainulaadsus ei tulene siin kujust enesest, kuna seltsimees Leninit on kujutatud tavapärases kvaasiromantilises laadis, oletatavasti massidele tervitamiseks tõste­tud käega; oluline on siin hoopis pjedestaal. Nimelt peab seltsimees Lenin kõnet soomus­auto katusel seistes. Viimatimainitu on teostatud varakonstruktuvistlikus stiilis, mis on Läänes praegu nii populaarne, ning üleüldse osutab mõte soomusautot kivisse raiuda teatud psühho­loogilisele kiirendusele, sellele, et skulptor on olnud tükk maad oma ajast ees. Minu teada on see ainus monument maailmas, mis on pühendatud mehele soomusautol. Vana ühiskonda esindasid tavaliselt mehed ratsahobustel.

Ning küllaltki asjakohaselt seisab paar kilomeetrit allavoolu jõe vastaskaldal monument mehele, kes andis linnale nime tema asutamisel: Peeter Suurele. Monumenti tuntakse üldiselt Vaskratsaniku nime all ning tema tohutu jäikusega on võrdne ehk üksnes temast tehtud piltide arv. See on mõjuv monument, umbes kuus meetrit kõrge, parim töö, mille on teostanud Etienne-Maurice Falconet, keda Katariina Suurele, töö tellijale, soovitasid nii Diderot kui Voltaire. Karjala maakitsuselt toodud graniitrahnu otsas seisab Peeter Suur ähvardavalt kõrgel üleval, ohjeldades vasaku käega Venemaad sümboliseerivat hobust ja osutades parema käega Põhja.

Kuna mõlemad mehed on sellele kohale nime andnud, on ahvatlev võrrelda lisaks monumen­ti­dele ka monumentide vahetut ümbrust. Soomusautol seisvast mehest vasakul asub kohaliku parteikomitee pseudoklassitsistlik hoone ning kurikuulus Krestõ — Venemaa suurim vangla. Temast paremal on suurtükiväe akadeemia ning vaadates suunas, kuhu käsi osutab, on näha suurim maja, mis pärast revolutsiooni on ehitatud jõe vastaskaldale — Leningradi KGB pea­korter. Ka Vaskratsaniku paremal käel on sõjaväeasutus — Admiraliteet; vasakul seevastu asub Senat, praegune Riiklik Ajalooarhiiv. Peeter Suure käsi osutab üle jõe, ülikoolile, mille ta ehitas ja kus mees soomusautolt sai osakese oma haridusest.

Ta [Peeter I] armastas üldse avarust ja eriti merd. Ta tahtis, et Venemaal oleks oma laevastik, ning too puusepast tsaar, nagu tema kaasaegsed teda nimetasid, ehitas oma kätega valmis selle laevastiku esimese laeva (praegu Sõjalaevastiku muuseumis), rakendades oskusi, mida ta oli omandanud Hollandi ja Inglismaa laevatehastes töötades. Järelikult oli tema nägemus sellest linnast üsna eriline. Ta tahtis, et linn kujuneks Vene laevastiku sadamaks, kantsiks neid ranniku­alasid aastasadu valitsenud rootslaste vastu, oma rahva põhjapoolseks kindluseks. Samal ajal kujundas ta sellest linnast uue Venemaa vaimset keskust: mõistuse, teaduse, kasvatuse, teadmiste keskust. Tema jaoks olid need tema nägemuse elemendid ja teadlikud sihid, mitte järgnevate ajastute sõjaliste ponnistuste kõrvaltulemused.

Kui nägemuse kandja juhtub ühtlasi olema ka valitseja, on ta halastamatu. Kõige pehmemalt öeldes võiks Peeter Esimese meetodeid nimetada sundvärbamiseks. Ta kurnas kõike ja kõiki, et sundida oma alamaid võitlema vastupunniva pinnasega. Peetri valitsusajal oli Vene alamal mõnevõrra piiratud valikuvõimalus: ta kas värvati sõjaväkke või saadeti ehitama St. Peter­burgi ning on raske öelda, kumb on hullem. Kümned tuhanded leidsid oma kurva nimetu lõpuNeeva soises suudmes, mille saartel oli samasugune kuulsus nagu tänapäeval GULAGil. Vahe oli vaid selles, et kaheksateistkümnendal aastal inimene teadis, mida ta ehitab, ning sai lõpuks siiski viimse võidmise ja hauale puuristi.

Võib-olla polnudki Peetril oma projekti teostamiseks teist tee. Kuni Peetri valitsusajani polnud Venemaad kunagi, kui sõjad välja arvata, juhitud ühest keskusest ja maa polnud kunagi käitunud ühtse tervikuna. Tulevase Vaskratsaniku projekti teostamiseks sisseviididud üleüldine sunnitöö ühendas rahva esimest korda ja sünnitas Vene totalitarismi, mille viljad pole sugugi maitsvamad tema seemnetest.

(Joseph Brodsky „Ümberristitud linna teejuht“, 1979)

 

Vasta kirjalikult alltoodud küsimustele:

  1. Millise mulje kummastki ajaloolisest isikust loob tema ümbruse üksikasjalik kirjeldus?
  2. Missugune on Brodsky suhtumine Peeter I kavatsustesse ja nende teoks tegemise viisidesse?
  3. Mida tähendavad sõnad „Vene totalitarismi […] viljad polnud sugugi maitsvamad nende seemnetest“?
  4. Kas kirjutise pealkirja — „Ümberristitud linna teejuht“ — tuleks võtta sõna-sõnalt?

Kirjutamine

Toimeta teksti, hinda selle ülesehitust ning arusaadavust

Paranda stiili- ja faktivead, leia küsitavused või vajadus osutada allikale. Märgi ära, millised kohad pole sulle arusaadavad või kus sa pole kindel, et tabasid autori mõtet. Hinda mõtte terviklikkust, loogilist ülesehitust ja põhjendatust.

Delfi lugejakiri, 2. detsember 2010

Meie isamaa tulevik?!

Loen hirmuvärinaga ajalehti, vaatan televiisorit ja mõtlen, kuhu mu sünnimaa on välja purjetanud. Suured lummavad eeskujud, kelledele järgi ruttasime, on karile jooksnud (näiteks palju kiidetud Iirimaa).

Teisedki hülbivad karide vahel, vabal merel pole neist keegi. Saksamaa hoiatab pidevalt: euro on ohus ja seega kogu Euroopa Liit. Välisajalehtedest on mul silma hakanud kirjutised sellest, et Saksamaa plaanib end ülejäänud Euroopast lahti haakida ja endaga üksinda toime tulla. Miks tema peaks teisi päästma!

Tõesti, milleks olla ühises rakendis nendega, kes endaga ise toime ei tule. Kaaslasi tasub otsida edukate hulgast. Üha rohkem kohtab kirjutistes „kooslusena“ Saksamaa, Venemaa ja USA. Kui need tegijad ilma vahelülideta üksteisele lähenevad, tekib võimas ühendus maailma poliitilisel kaardil. Kelle kiiluvees siis meie „ultraliberaalid“ purjetama hakkavad ja millise sadama poole sihid seatakse? Üksinda lähme suurte vahel põhja tingimata.

Saksamaa pole Baltikumi vastu erilist huvi näidanud, meie geopoliitiline asend pole enam see mis eelmisel sajandil. Tuletagem meelde: Venemaale (s.o. NL) olime läänelik näidisvabariik ( kogu impeeriumist taheti siia elama asuda), praeguseks oleme muutunud uue liitriigi tagahooviks, kust omadki tahavad jalga lasta. Venemaa huvi ainukesena on meie vastu endiselt suur, sadamad tõmbavad ja nende ümber asuv maismaa laoplatsina on endiselt ideaalne.

Kui meie maa põhielanikest tühjaks jookseb, kas siis suurt tuleviku valikuid enam jääbki? Kehtib ju turumajanduses pakkumise ja nõudluse tasakaalustamise reegel.

Jääme ootama… . Kes ja kellele meid seekord maha ärib? Mis parata, selline on kord peenraha saatus!

 

Vali alltoodud teemadest üks ning kirjuta tekst, milles arutled tõstatatud probleemi üle

1. Pankur Indrek Neivelt kirjutab oma blogis: „Sadakond aastat tagasi tahtsid inimesed endale maad ja olla ise peremees. Tänaseks on neid, kes tahavad peremees olla, väheseks jäänud. Koolilõpetajad tahavad saada head töökohta. Hea töökoht tähendab eeskätt korralikku sissetulekut, head seltskonda ja kindlasti ka võimalust suvalisel hetkel “uus väljakutse” vastu võtta. Vähesed tahavad saada peremeheks ehk selleks, kes algusest lõpuni vastutab. Ning peremees ei saa minna “uut väljakutset” vastu võtma enne kui vanaga on hakkama saadud.“

 

2. Sotsiaalteadlane Marju Lauristin on küsimusele, kas noorte massilist Eestist lahkumist tuleks nimetada põgenemiseks või maailma avastamiseks, andnud sellise vastuse: „Kui inimene peab põgenema, siis see tähendab, et tal on kuskil väga halb olla. Mina üldiselt ei arva, et Eesti on koht, kus noortel oleks halb olla. Kui ma vestlen Soomest või teistest lääneriikidest tulnud noortega, siis nemad väidavad mulle, et Eesti on oma võimalusterohkuse poolest noorte jaoks väga põnev koht. Tee selleni, et ise midagi uut algatada, on Eestis palju lühem. Siit põgenemine näitab pigem seda, et nad ei usu iseendasse, et neil ei ole siin midagi panustada või millegi nimel tegutseda.“

 

3. Kirjanik Andrus Kivirähk on ühes intervjuus arutlenud selliselt: „Kui kujutada ette, et eesti keel kaoks: ega seegi poleks mingi aatompommi plahvatusega sarnanev katastroof. See protsess kulgeks aegamööda, inimesed kohaneksid, saaksid hakkama ja elaks ikka edasi, mitte sugugi õnnetumalt kui meie praegu. Vanad roomlased vaataksid praegust maailma õudusega ja küsiks: kuidas te saate elada ilma Rooma riigita? Aga meie sellist asja ei küsi ja saame suurepäraselt hakkama.“